Siunertaq

Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissani inuiaqatigiinni isertitat qaffasissusaat aamma agguataarnerisa erseqqissarneqarnissaat siunertaavoq. Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissat aamma inuiaqatigiit ataqatigiissinneranni eqimattani assigiinngitsuni isertitat erseqqissarneqarput – assersuutigalugu siuaassutsimut, ukioqqortussutsimut aamma inunngorfimmut immikkoortiternerini. Ukiut ingerlanerini isertitat ineriartornerat ukiunut siullernut ataqatigiissinnerisigut ersersinneqarsinnaapput. Inoqutigiit assigiinngitsut isertitaat aamma inuit isertitaat inuiaqatigiinnullu akileraarutaat erseqqissarneqarput.

 

Erseqqissaassutigineqassaaq isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissat tamakkiisumik pigissaarnermik atuinissamullu periarfissanik takutitsinnginnerat. Assersuutigalugu pisuussutit namminerlu pilersornermut tunngasut paasissutissanut ilaanngillat. Aamma erseqqissaassutigineqassaaq kisitsisitigut paasissutissat sulinermut aningaasarsianut paarlaaneqannginnissaat.

6.2 Naatsorsuutit tunngaviusut

Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissanut inuit akileraaruteqartussat inaarutaasumik naatsorsuutaat (S31) tunngaviuvoq. Kalaallit Nunaannut akileraartussaatitaasut isertitaannut, akileraarutaanut inuunermullu normuinut tunngasut tamaasa atorlugit Naatsorsueqqissaartarfik paasissutissanik tunngaviusumik nalunaarsuiffiliorpoq. Paasissutissanik nalunaarsuiffik atorlugu, Inuit ataasiakkaat pillugit aamma Inoqutigiit pillugit paasissutissanik nalunaarsuiffimmik pilersitsisoqarpoq. Paasissutissanik nalunaarsuiffiit Inuit pillugit aamma Inoqutigiit pillugit nalunaarsuiffimmut taputartuunneqarput, taakkununnga ilaapput paasissutissat inuttut inissisimanermut tunngasut; suiaassuseq, najugaqarfik aamma nuna inunngorfik il.il. Inuit aamma inoqutigiit pillugit paasissutissanik nalunaarsuinerup saniatigut akileraarutitigut isertitat nalunaarsuiffiliuunneqartarput.

 

Nalunaarsuiffiit taakku pingasut kisitsisitigut paasissutissanut tunngaviliisuupput. Nalunaarsuiffiit tunngavigalugit kisitsisitigut paasissutissat taakkunani ajoqutaasut ilanngullugit nassuiarneqarput.

6.2.1 Inuit isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Inuit isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissat annerpaamik uani saqqummersitami pineqarput. Kisitsisitigut paasissutissat, inuit ataasiakkaat pillugit nalunaarsuiffimmiittut paasissutissanik tunngaviusumik nalunaarsuiffimmut aamma innuttaasunut nalunaarsuiffimmut taputartuullugit, suliarineqarput. Isertitat saniatigut nalunaarsuiffik suiaassutsinik, ukioqqortussutsinik, najugaqarfinnik il.il. aamma imaqarput.

 

Inuit isertitaat pillugit misissueqqissaarnermi eqquunerusumik angusaqarniarluni isertitat nalunaarsorsimaffiannut, inuit ukioq naallugu Kalaallit Nunaanni najugaqarsimasut taamaallaat ilaapput. Nalunaarsuiffimmut ukioqqortussuseq tunngavigalugu pingaarutilinnik isertitallit ilanngunneqarput:

 

·         Ukiup aallartinnerani naaneranilu inuit nalunaarsorsimaffianni allassimasoq.

·         Ukiup naanerani minnerpaamik 15-inik ukioqassaaq.

·         Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmi inaarummik naatsorsuutinut aamma ligningsopgørelsinut nalunaarutigineqartoq.

·         Ukioq pineqartoq naallugu akileraartussaatitaasoq.

2016-imi nalunaarsuiffik tunngaviusoq 48.385-inik isertitanut paasissutissanik imaqarpoq, inuit pillugit paasissutissat 41.749-upput. Akileraartussaatitaasut 14 pct.-iisa missaat inuit isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmi tunngaviusumit peerneqarput, qulaani allassimasut aalajangiinermi tunngaviusut naammassineqannginneri pissutaallutik.

6.2.2 Inoqutigiit isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Inoqutigiit pillugit nalunaarsuiffimmut inuit nalunaarsorsimaffianni najugaqarfinnut tunngasut paasissutissat atorneqarput. Inoqutigiit akornanni inersimasut meeqqallu amerlassusaat kisinneqarput. Inuit isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmit isertitanut tunngasut paasissutissat inoqutigiit isertitaannut ilanngunneqarput. Meeqqat 15-it inorlugit ukiullit inuit isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmut siusinnerusukkut ilanngunneqanngitsut, inoqutigiit isertitaannut ilanngunneqarput. Inoqutigiit assigiinngitsunik amerlassuseqartarnerat katitigaanerisalu assigiinnginnerat pissutaalluni, isertitaasa eqquunnerusumik sanilliussinnaanissaat anguniarlugu, isertitanut taaguut isertitat naligiissinnerat atorneqarpoq – taanna pillugu immikkoortoq 6.3 atuaruk. Inoqutigiit isertitaat pillugit paasissutissat inuiaqatigiinni atuinermut periarfissanik paasisitsisinnaavoq. Immikkut maluginiarneqassaaq isertitat agguarneri taamaallaat inoqutigiit isertitaat tunngavigalugit ersersinneqartoq.

Taaguut inoqutigiit isertitaat tassaavoq, inuit allattorsimaffiat tunngavigalugu najugaqatigiit isertitaat tamarmiusoq. Kisitsisitigut paasissutissat ilaqutariit isertitaat pillugit paasissutissanut assersuunneqarsinnaanngilaq, inoqutigiit tamatigut ilaqutariinneq ajormata. 

 

1)    Inersimasut tassaapput minnerpaamik 18-ileereersimasut, meeqqallu suli 18-iliineqanngitsut.

 

6.2.3 Isertitat akileraarutaasussat pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Isertitat akileraarutaasussat nalunaarsorsimaffianiipput inuit ukiup ingerlanerani akileraaruteqartussat tamarmik, najugaq akileraarutissallu annertussusaat peqqutaatinnagit. Isertitat akileraarutaasussat katinneri soqutiginaateqarput, aningaasaqarnerullu pissusaanut uuttuuttaasinnaalluni.

Inuit ataasiakkaat isertitaannut imaluunniit isertitat agguarnerinut tulluanngilaq.