Siunertaq
Isertitat
pillugit kisitsisitigut paasissutissani inuiaqatigiinni isertitat
qaffasissusaat aamma agguataarnerisa erseqqissarneqarnissaat siunertaavoq.
Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissat aamma inuiaqatigiit
ataqatigiissinneranni eqimattani assigiinngitsuni isertitat erseqqissarneqarput
– assersuutigalugu siuaassutsimut, ukioqqortussutsimut aamma inunngorfimmut
immikkoortiternerini. Ukiut ingerlanerini isertitat ineriartornerat ukiunut
siullernut ataqatigiissinnerisigut ersersinneqarsinnaapput. Inoqutigiit
assigiinngitsut isertitaat aamma inuit isertitaat inuiaqatigiinnullu
akileraarutaat erseqqissarneqarput.
Erseqqissaassutigineqassaaq
isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissat tamakkiisumik pigissaarnermik
atuinissamullu periarfissanik takutitsinnginnerat. Assersuutigalugu pisuussutit
namminerlu pilersornermut tunngasut paasissutissanut ilaanngillat. Aamma
erseqqissaassutigineqassaaq kisitsisitigut paasissutissat sulinermut
aningaasarsianut paarlaaneqannginnissaat.
Isertitat
pillugit kisitsisitigut paasissutissanut inuit akileraaruteqartussat
inaarutaasumik naatsorsuutaat (S31) tunngaviuvoq. Kalaallit Nunaannut
akileraartussaatitaasut isertitaannut, akileraarutaanut inuunermullu normuinut
tunngasut tamaasa atorlugit Naatsorsueqqissaartarfik paasissutissanik
tunngaviusumik nalunaarsuiffiliorpoq. Paasissutissanik nalunaarsuiffik
atorlugu, Inuit ataasiakkaat pillugit aamma Inoqutigiit pillugit
paasissutissanik nalunaarsuiffimmik pilersitsisoqarpoq. Paasissutissanik
nalunaarsuiffiit Inuit pillugit aamma Inoqutigiit pillugit nalunaarsuiffimmut
taputartuunneqarput, taakkununnga ilaapput paasissutissat inuttut
inissisimanermut tunngasut; suiaassuseq, najugaqarfik aamma nuna inunngorfik
il.il. Inuit aamma inoqutigiit pillugit paasissutissanik nalunaarsuinerup
saniatigut akileraarutitigut isertitat nalunaarsuiffiliuunneqartarput.
Nalunaarsuiffiit
taakku pingasut kisitsisitigut paasissutissanut tunngaviliisuupput.
Nalunaarsuiffiit tunngavigalugit kisitsisitigut paasissutissat taakkunani ajoqutaasut
ilanngullugit nassuiarneqarput.
Inuit
isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissat annerpaamik uani
saqqummersitami pineqarput. Kisitsisitigut paasissutissat, inuit ataasiakkaat
pillugit nalunaarsuiffimmiittut paasissutissanik tunngaviusumik nalunaarsuiffimmut
aamma innuttaasunut nalunaarsuiffimmut taputartuullugit, suliarineqarput.
Isertitat saniatigut nalunaarsuiffik suiaassutsinik, ukioqqortussutsinik,
najugaqarfinnik il.il. aamma imaqarput.
Inuit
isertitaat pillugit misissueqqissaarnermi eqquunerusumik angusaqarniarluni
isertitat nalunaarsorsimaffiannut, inuit ukioq naallugu Kalaallit Nunaanni
najugaqarsimasut taamaallaat ilaapput. Nalunaarsuiffimmut ukioqqortussuseq
tunngavigalugu pingaarutilinnik isertitallit ilanngunneqarput:
· Ukiup aallartinnerani naaneranilu
inuit nalunaarsorsimaffianni allassimasoq.
· Ukiup naanerani minnerpaamik 15-inik ukioqassaaq.
· Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmi inaarummik naatsorsuutinut aamma ligningsopgørelsinut nalunaarutigineqartoq.
· Ukioq pineqartoq naallugu akileraartussaatitaasoq.
2016-imi nalunaarsuiffik tunngaviusoq 48.385-inik isertitanut paasissutissanik imaqarpoq, inuit pillugit paasissutissat 41.749-upput. Akileraartussaatitaasut 14 pct.-iisa missaat inuit isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmi tunngaviusumit peerneqarput, qulaani allassimasut aalajangiinermi tunngaviusut naammassineqannginneri pissutaallutik.
Inoqutigiit
pillugit nalunaarsuiffimmut inuit nalunaarsorsimaffianni najugaqarfinnut
tunngasut paasissutissat atorneqarput. Inoqutigiit akornanni inersimasut
meeqqallu amerlassusaat kisinneqarput. Inuit isertitaat pillugit
nalunaarsuiffimmit isertitanut tunngasut paasissutissat inoqutigiit
isertitaannut ilanngunneqarput. Meeqqat 15-it inorlugit ukiullit inuit
isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmut siusinnerusukkut ilanngunneqanngitsut,
inoqutigiit isertitaannut ilanngunneqarput. Inoqutigiit assigiinngitsunik
amerlassuseqartarnerat katitigaanerisalu assigiinnginnerat pissutaalluni,
isertitaasa eqquunnerusumik sanilliussinnaanissaat anguniarlugu, isertitanut
taaguut isertitat naligiissinnerat atorneqarpoq – taanna pillugu
immikkoortoq 6.3 atuaruk. Inoqutigiit isertitaat pillugit paasissutissat
inuiaqatigiinni atuinermut periarfissanik paasisitsisinnaavoq. Immikkut maluginiarneqassaaq
isertitat agguarneri taamaallaat inoqutigiit isertitaat tunngavigalugit ersersinneqartoq.
Taaguut inoqutigiit isertitaat
tassaavoq, inuit allattorsimaffiat tunngavigalugu najugaqatigiit isertitaat
tamarmiusoq. Kisitsisitigut paasissutissat ilaqutariit isertitaat pillugit
paasissutissanut assersuunneqarsinnaanngilaq, inoqutigiit tamatigut ilaqutariinneq
ajormata.
1) Inersimasut tassaapput minnerpaamik
18-ileereersimasut, meeqqallu suli 18-iliineqanngitsut.
Isertitat akileraarutaasussat
nalunaarsorsimaffianiipput inuit ukiup ingerlanerani akileraaruteqartussat
tamarmik, najugaq akileraarutissallu annertussusaat peqqutaatinnagit. Isertitat
akileraarutaasussat katinneri soqutiginaateqarput, aningaasaqarnerullu pissusaanut
uuttuuttaasinnaalluni.
Inuit
ataasiakkaat isertitaannut imaluunniit isertitat agguarnerinut tulluanngilaq.